Eile viib meid Rootsi aega
1561 a andis Tallinna, Harjumaa ja Virumaa aadel Rootsi kuningale Erik XIV truudusvande.
Põhja Eesti läks 150-ks aastaks Rootsi võimu alla. Ent hullud ja rahutud ajad jäid Kolga
mõisale kestma. Venelaste sõjategevus jätkus ja mitmed alad käisid rootslaste ja venelaste
vahel käest kätte. 1570 aastail käisid Vene väed kahel korral edutult Tallinna piiramas.
Alles 1582 sõlmitud rahu järel algas rahulikum aeg.
Rootsi riigimaadeks olid saanud endised ordu-, piiskopi-, kloostri- ja omanikuta jäänud mõisa-
maad. Neid hakati läänistama ja heldelt vasallidele kinkima.
|
|
|
1581 a kingib Rootsi kuningas Johan III
Kolga maad Liivima asehaldurile, hiljem kubernerile ja rootsi vägede ülemjuhatajale (1580-1583)
Liivi sõjas Pontus De la Gardiele. See Prantsusmaalt pärit aadlimees oli 1581 saavutanud ter-
ve rea võite Vene vägede üle, kuid kingi peapõhjus võis peituda hoopis selles, et ta oli eelmisel
aastal kosinud kuninga vallastütre Sofia von Gyllenhielmi! Vaat kuidas rahvajuttudel mingi
tõde ikka sees on!!!
Pontuse poeg, Rootsi riigimarssal Jakob de la Gardi (1583-1652) hakkas 1626 rajama tsistertlaste mõisa varemetel uut mõisahoonet. 1636-42 juhtis ehitustöid ehitusmeister Hans Langel. Jakobil oli abikaasa krahvinna Ebba Brahega 14 last, kellest pooled said täiskasvanuks. 1658 aastal kosis feldmarssal ja hilisem riigiadmiral krahv Gustav Otto Stenbock Jakobi ja Ebba kümnenda lapse Christina Catharina. Kolga mõis tuleb kaasavarana kaasa ja jääb Stenbockidele mõne vaheajaga tänase päevani. Põhjasõja ajal jäädakse mõisast ilma, kuid 1724 see tagastatakse.
Praeguse mõisahoone kahekordne hilisbarokne osa on ehitatud 1765-68 Karl Magnus Stenbocki ajal. 1820 aastail sai peahoone praeguse kuju: lisati eenduvad risaliidid, tehti uus sisekujundus ja ruumid viidi anfilaadisüsteemi, ehitati 6 sambaga portikus. Häärber koos koos ansambliga on klassitsismi musternäidis.
Mõis on hämmastanud oma suurusega: 50000 ha andis välja mõne omaaegse Saksa vürstiriigi
suuruse. Kolga mõisal oli oma sadam ja suvemõis 7 km kauguse Tsitres. See kujunes populaarseks suvituskohaks mõisa külalistele. Mõisa majandustegevuses oli oluline metsandus - Tallinna kütte-
puud, kalapüük, 3 vesiveskit, viinatehas. Arendati aiandust ja katmikalasid. Lubja- ja tellise-
ahjudest sai 1874 a Eesti esimene tellisetehas (Loksal).
Eesti Vabariigi maareformi (1919) käigus võõrandati mõisa maad. Stenbockidele jäänud mõisa-
südame natsionaliseeris nõukogude võim 1940 aastal. Algasid mõisale kõige kehvemad ajad
kuni mõisast sai Kirovi kalurikolhoosi Kolga osakonna keskus. Kolhoosil olid suured retaureerimis-
plaanid, mida suudeti valitsejamajas heal tasemel realiseerida. Häärberini ei jõutud, sest enne
tuli kolhoosikorrale lõpp.